"seostumisviisist" - 1 õppematerjal

Eesti keele reeglid

jutuga ­ selline peabki üks ülemus olema. Määrused. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad üksteist hõlmata, mistõttu neid ei eraldata sidesõna või komaga: See juhtus 3. jaanuaril 1973. aastal. Ta on sündinud Tartumaal Kavastu vallas Lõhmuse talus. Nädalapäeva ja kuupäeva märkivad sõnad ei hõlma teineteist, mistõttu nende vahele pannakse lauses koma: Koosolek toimub esmaspäeval, 8. mail. Koosolek toimub esmaspäeval, 15. mail kell 14. Täiendid. Täiendite seostumisviisist võib oleneda tähendus: Ilmus teose kolmas, täiendatud trükk. Ilmus teose kolmas täiendatud trükk. Taim kasvatas uusi, tumerohelisi lehti. Taim kasvatas uusi tumerohelisi lehti. Kaldkriips. Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha vahet ei jäeta: EPL/JT, aga Eesti Päevaleht / Järva Teataja. Nurksulud. Nurksulgudesse pannakse teatmeteostes ja keeleteaduslikus tekstis sõnade hääldus: Marlowe [mälou]