Paljudele ensüümidele on iseloomulik peale aktiivtsentrir veel regulatoorne tsenter, millega seonduvad regulaatorid (=ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid). Regulaatorite seondumine regulatoortsentriga muudab valgu konformatsiooni ja seega kutsub esile seostumissaitide omaduste muutmist. Muutub valgu ruumiline ehitus. Regulatooritena võivad olla kas inhibiitorid või aktivaatorid. Aktivaatorid muutuvad katalüüsi ja sidumist efektiivsemaks, inhibiitorid vastupidi. Allosteerilise regulatsiooni korral ensüüm ei allu Michaelis-Menten kineetikale: Reaktsioonikiiruse ja substraadi kontsentratsiooni vaheline sõltuvus on sigmoidaalne (S-
seostuda oma seostumiskohaga, mis asub GATA-2 seostumiskoha kõrval aktiveerides thyrotropide geenid. PIT-1 valk võib seonduda otse GATA-2 valguga ja blokeerida selle võime aktiveerida gonodotroph-spetsiifilisi geene. Regulatsioon, mille käigus PIT-1-positiivsed rakud kujunevad somototrophideks või siis lactotropideks, on väga keeruline. Mitmed PIT-1 seostumiskohad on seotud geenidega, mis toodavad kasvuhormoon ja prolaktiini, PIT-1 seostumissaitide ja nende geenide kaugus võib olla määravaks, millist hormooni parajasti sünteesitakse. Võimalik, et mõlemal rakutüübil on potentsiaal sünteesida mõlemat hormooni, kuid rakutüübispetsiifilised repressorid vastutavad selle eest, millised geenid aktiveeritakse. Takistamine võib olla ajalise kontrolli all, vastutades selle eest kas esmalt seostub aktivaator või repressor. 4 VÄIKEAJU ARENG Kõigist käitumuslikest mutatsioonidest on lihtsaim identifitseerida neid, mis on seotud
annaabi.ee 
