TÜ biokeemia õpik
ektronorbitaaliga ja on seetõttu võimelised vastu võtma elektronpaari kovalentse sideme
moodustamiseks. Seega, Lewise happeid ei iseloomusta ainult prootonite loovutamine, s.t.
kovalentse sideme moodustamiseks nad peavad siduma elektrone (toimima kui elektrofiilid).
Vastavalt Lewise definitsioonile on Lewise hapeteks metallide katioonid, prootonid , haloge-
niidid, jt. elektrofiilid.
Lewise alused (aatomid, molekulid, anioonid) peaksid omama vähemalt ühe paari
valentselektrone seostumaks vakantse orbitaaliga substantsile (Lewise hape). Selle
definitsiooni kohaselt on kõik Lewise alused nukleofiilid (moodustavad kovalentse sideme
substantsidega, millel on positiivne laeng). Lewise alusteks on amiinid, alkoholid, tioolid ja
konjugeerunud orgaanilised ühendid.
Lewise ja Brønstedi aluseid ei saa eristada: mõlemad on elektronpaari doonorid.
Lewise ja Brønstedi happed on aga erinevalt defineeritavad. Kui Lewise teooria käsitleb
annaabi.ee 
