Morfoloogia eksamiküsimused 2014
ärritusi tajuda puutena, valuna, soojusena ja külmana.
Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.
Nahk koosneb mitmest kihist – marrasknahast, pärisnahast ja alusnahast.
Marrasknahk on kõige välisem osa ning ei sisalda veresooni. Marrasknaha paksus
erineb liigiti ning üldiselt on seda paksem, mida hõredamalt on vastav piirkond
karvastunud.
Pärisnahas asub tihe veresoonestik ning higinäärmed.
Alusnahk seostuab nahka tema all olevate organitega ning on rasva ladestumise
kohaks.
Naha näärmed jagunevad higi- ja rasunäärmeteks. Rasunäärmed avanevad
enamasti karvanääpsudesse, vaid mõnes üksikus kohas avanevad need otse
naha pinnale (eesnahk, pärak jne). Naharasu on võideks nii nahale kui karvadele
ning takistab karva märgumist, kuivamist ja mõranemist.
Higinäärmete ülesandeks on mõningate ainevahetusproduktide (kusihape,