Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
jumalatelt nõu küsimata. Iga pisemgi vahejuhtum võis olla märguanne jumalatelt, mida tuli
õigesti lugeda osata. Eriti hoolikalt tuli seejuures jälgida kõike, mis juhtus ohvritalituse juures,
sest ohvritoomisel astusid inimesed jumalatega otseselt ühendusse. Väga levinud oli
ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi.
Suurepärase võimaluse ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. arenes taevakehade järgi
ennustamine ehk astroloogia. Seejuures seosti tähtsamad jumalad taevakehadega. Loomulikult
olid mesopotaamlastel oma päikesejumal ja kuujumal, kuid peale selle seostusid näiteks Enlil
ja Marduk Jupiteriga, Istari täht oli aga Veenus. Arvestati välja taevakehade trajektoorid,
taevakaar jagati 12 sodiaagi tähtkujuks ja preestrid jälgisid hoolega öist taevast, et
taevakehade trajektoorist ja nende lõikumistest jumalate tahet ning vastastikuseid mõjusid
välja lugeda. Eriti olulisteks märkideks loeti kuu- ja päikesevarjutusi
annaabi.ee 
