Vanaaeg
autorid, kelle tööd meieni jõudnud, on ateenlased. 5. sajandi esimesel poolel eKr. tõusis kuulsuse
tippu Eleusise preestrisuguvõsast põlvnev Aischylos (loe: Aishülos) (525 - 456), kellelt on
säilinud 7 tragöödiat.
SOPHOKLES: Aischylose noorem kolleeg Sophokles (496 - 406 eKr) ületas edukuselt oma
kuulsat eelkäijat. Sophokles paistis silma ka muus avalikus elus, olles vähemalt korra valitud
Ateena strateegiks ja tegutsedes Ateena mereliidu laekurina.
Sophokles loobus temaatiliselt seostetud tetraloogiatest - neisse koondatud näidendeid ühendas tal
ideeline, mitte temaatiline seos. Ka puudus tal Aischylosele omane positiivne ülevus. Selle asemel
tõid tema tragöödiad ilmsiks inimese haavatavuse, suurte taotluste täitumatuse ja surelike
suutmatuse jumalate korraldatud maailma täiel määral mõista ning seal õigeid lahendusli
leida.Sophoklese tragöödiat "Kuningas Oidipus" pidas Aristoteles kõige täiuslikumaks selles
zanris