Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Vormi lagunemine,
rangete rütmiskeemide asendumine. Suletud tekstimall laguneb, tekstid oleks nagu avatud ja võiks edasi kirjutada. Kirglik
andumine keelemängudele. Kirglikkus näha ka varasemas luules. A keelemängud rajanevad kõlamängudel. Kõla hakkab teksti
juhtima: etümoloogiad, teisendused jne. Iseloomulik, et uus tekstitüüp toetub parallelismile: varieeruma hakkavad kordused.
Moodustab improvisatsioonilisi ahelaid, liiguvad seostelt seosele. Krull räägib ka laiemalt mitmuslikkusest kui läbivast
printsiibist. Ei piisa päikesest luuletamisest, päikeseid ja maailmaid on palju. See printsiip vormiliselt läheneb paljudele ridadele
jne. Mõtteseosed toimivad rohkem kui kõlapinnal. Mõtlemine paradoksidest läbi pikitud mõtlemine. Võib rääkida ka teksti
fragmentariliseerumisest: saab tükke teha. A värss muutub retoorilisemaks. Kõlavus ja retooriline kõlavus torkab silma ja kõrva,
annaabi.ee 
