Mõtlemine
või ebaõigsuse mõiste aga puudutavad otsustuste struktuuri e nende ülesehitust.
Formaalne loogika on oma arengus läbinud kaks põhietappi:
28
I etapp on seotud traditsioonilise loogika tekke ja kujunemisega. Selle rajaks on Aristoteles.
Traditsiooniline loogika hõlmab endas põhiliselt nelja uurimisvaldkonda:
1. õige mõtlemise seadused;
2. mõtlemise üldvormid ( mõiste, otsustus, järeldus);
3. mõtete seostamisvormid järelduses induktsioon, deduktsioon, analoogia jmt;
4. tõestus ja ümberlükkamine.
II etapp on seotud matemaatilise loogika tekke ja kujunemisega. Sellel aluse panijaks on
Leibnitz. Traditsioonilisest loogikast erineb matemaatiline loogika selle poolest, etõige
mõtlemise uurimisel kasutab ta sümboleid ja matemaatilisi meetodeid. Viimasel ajal on
teadlased üha enam seisukohal, et formaallogikat tuleks käsitleda iseseisva teadusena, mida
on mõjutanud filosoofia ja matemaatika.