tulla Eeldused koostööks on osadel tüüpidel paremad - teadlikkus sellest võimaldab vältida vigu Kaasamine, iseotsustamine, delegeerimine seotud tihti inimtüübiga Erinevate inimestega koostöö tegemine on juhiks saamise põhieeldus Tavaelus saab tüüpi määrata ,,äratundmise" või välistamise abil, teiste ja enda hinnangu abil; selgemalt ilmnevad kriisiolukorras Iiah- Tugeva seostamis- ja visualiseerimisvõimega, näeb ja vajab tervikpilti, loomupäraselt enesekindel, aus ja otsekohene, saab läbikukkumistest hoogu juurde, huvid ületavad valdkonna piire, oskab hankida informatsiooni, ei tunne huvi igapäevaste töökorralduslike teemade vastu (juhina delegeerib need otsused ära) Kehv emotsioonide juhtija ja tagasiside andja, puudulik empaatiavõime, ei pea vajalikuks kaasata alluvaid aruteludesse, kriitiline ja terav, armastab võrdväärseid partnereid, ei talu
ja lahendus seadusandlu se parandamise s - rohkem ja täpsemaid seadusi - ja asi vask. Äärmusrüh made arvates tuleks ellu viia äärmuslikke lahendusi - keelata, loobuda, sundida. Keskkonnap sühholoog taas uurib ja seletab nii probleemi kui ka lahendust inimese peas pesitseva konstruktiga , mille abil inimene seletab ja mõistab maailma. Kuivõrd keskkond oma piiratud vahendite, talumis- ja taastumisvõi mega on selle konstrukti osa, sõltub inimese haridusest, infost, mõtlemis-, seostamis-, analüüsimis- ja sünteesimis võimest.1 Illustreerime ühele ja samale küsimusele 3 erineva vastuse saamise võimalust Sotimaa näitel. Ian Moffatt kogus kokku Sotimaa kohta tehtud arvutused ja uuringud, leidmaks vastust küsimusele, kas Sotimaa on säästev. Tabelis 1 toodud vastustest saame järeldada ainult üht: ei ole olemas universaalse t säästvust, sest kui ühe metoodika järgi on Sotimaa säästev, kahe järgi mitte ja kahe järgi pole vahet, siis milline vastus on