Andrus Kivirähk - Ajaloo Keerises
informatsiooni ning sündmuste tulv, millega nad ei oska suurt midagi
peale hakata. Õigemini üteldes on nad jõuetud, olenemata sellest kui
palju nad keeristormi ohjata püüavad. Ometi ei ole ka vanatädil endal
lahendusi ja vastuseid, on vaid hirmutavad mälestused mis muudavad ka
oleviku kurjakuulutavaks hädaohuks. Eks siis tuleb uks oleviku ja
mineviku vahel lukku keerata ja võti enda tasku panna?
Margiti ja Jaani tavapärane ning rutiinne elu on ühtäkki seosetuteks
tükkideks rebitud. Vanatädi aga jätkab elamist oma tavapärases
maailmas, neelates alla isegi võtme mis aitaks kogu elukeskkonda
mõista. Kas me anname edasi kogetut ja ajalugu ainult mustvalge
jadana, uppudes informatsiooni ja teadmiste massi? Kuidas meie
võimegi mõista olevikku ja minevikku kui oleme kaotanud iva? Kas me
oskame küsimusi esitada, kuulata ja neile vastata?
Peale lõppfinaali on isegi jutustaja sunnitud tõdema: ,,Ja siis ei olnud
enam üldse midagi kuulda"