teel. Mõned neist kasutavad energia saamiseks rauda või lämmastikku, teised elavad täielikult surnud organilisest ainest, kolmandad on elusates loomades ja taimedes toituvad bakterid. Väävlibakterid elutsevad kuumaveeallikates, mudas ja seisvates veekogudes ning toituvad vees leiduvast väävlist. Väävlibakteritele iseloomulik mädamunalõhn tuleneb nende poolt toodetavast väävelvesinikust. Põllumajanduses on tohutu suur tähtsus lämmastikku seondavatel bakteritel, eriti neil, mis muudavad õhulämmastikku nitraatideks. Mõned sellistest bakteritest, näiteks Rhizobium, elutsevad herne ja ristiku juurtes. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad
peab aga toitu ja energiat saama teistsugusel teel. M õned neist kasutavad energia saamiseks rauda või läm mastikku, teised elavad täielikult surnud organilistest ainetest. Väävelbakterid elutsevad kuu maveeallikates, nendes ja seisvates vee kogudes ning toituvad vees leiduvatest väävlitest. Väävlibakteritele iseloo mulik m äda munalõhn tuleneb nende poolt toodetavast väävelvesinikust. Põllumajanduses on tohutu suur tähtsus bakteritel, seda läm mastiku seondavatel bakteritel, eriti neil, mis m uudavad õhuläm mastiku nitraatideks. Mõned sellistel bakteritel, näiteks Rhizobium, elutsevad herne ja ristiku juures. Bakterite poolt toodetud m ürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. Piima pastöriseeri misel kuumutatakse seda te mperatuurini, mis on piisav k õikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud
annaabi.ee 
