Grupp III dsRNA viirused
Põhimõtteliselt võib reoviiruse retseptoriks olla iga makromolekul, millel on olemas siaalhappe
grupid, kuid arvatakse, et reaalsed retseptorid kujutavad endast glükoproteiine, mis
võimaldavad viiruse kaheetapilist seondumist:
1) esmalt toimub reoviiruse antiretseptori seondumine siaalhappe jäägile;
2) järgneb seondumine spetsiifiliste valk-valk interaktsioonide kaudu (selles osaleb
antiretseptori "pea"-struktuur).
Seega on võimalik, et retseptori seondamises osalevad erinevad 1 valgu domäänid (vt. ülal).
Funktsionaalsete retseptoritena on reoviiruse peremeesrakkudel seni identifitseeritud mitmed
(afiinsuse poolest erinevaid) retseptori kandidaate:
kõige kõrgema afiinsusega on 67 kDa glükoproteiin (sarnaneb struktuurilt -
adrenergilise retseptoriga);
teised glükoproteiinid (EGF-retseptor (54 kDa), 47 kDa glükoproteiin) on madalama
afiinsusega.