Ainuõõssed
polüübiks muutub. Kuna see polüüp on karika kujuline, siis nimetatakse
meririste ka karikmeduusiks. Peale pikaajalist kasvamist moodustub
kähivastne. Kähivastne jaguneb omakorda veel tähtvastseks, kellest kasvavad
uued meduusid.
Meriroos
Meriroos on peamiselt troopika meredes elav polüüp. Nende välimus meenutab
lilleõisi. Nad elavad vaid seal, kus vesi on piisavalt soolane. Enamik meriroose
on väikesed, kuni mõnekümne sentrimeetri pikkused loomad. Kuid on ka väga
suuri meriroose, kelle suuketta läbimõõt võib ulatuda kuni 1.5 meetrini.
Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult.
Nende keha on lihaseline ja kogukas ning sageli värvikirev ümber suuava on tal
kümneid ja isegi sadu kõrverakkudega varustatud kombitsaid. Komitsatega
püüab ta saaki. Kelleks on tavaliselt väiksemad kalad. Kõrverakkudega uimastab
ta kala ja suunab selle suuava poole
annaabi.ee 
