Dünaamiline CGS puaas ja sentipuaas või dyn .s /cm2 ehk g/cm .s njuuton-sekund N .s/m2 ruutmeetri kohta SI paskal-sekund Pa.s sentipaskal-sekund cPa.s millipaskal-sekund mPa.s Kinemaatiline CGS stooks ja sentistooks cm2 /s; mm2/s SI ruutmeeter / sekund m2 /s Viskoossusühikute vahekord on järgmine: 1 puaas = 0,0102 kG . s/m2 = 0,1 N . s/m2 1 kG . s/m2 = 9,806 N . s/m2 1 stooks = 10-4 m2/s 1 centistooks = 10-6 m2/s Dünaamilist viskoossust kasutatakse suure viskoossusega naftaproduktide iseloomustamiseks. Teda määratakse otseselt rotatsioonviskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse määramist
Dünaamiline CGS puaas ja sentipuaas või dyn .s /cm2 ehk g/cm .s njuuton-sekund ruutmeetri kohta N .s/m2 SI paskal-sekund Pa.s sentipaskal-sekund cPa.s millipaskal-sekund mPa.s Kinemaatiline CGS stooks ja sentistooks cm2 /s; mm2/s SI ruutmeeter / sekund m2 /s Viskoossusühikute vahekord on järgmine: 1 puaas = 0,0102 kG . s/m2 = 0,1 N . s/m2 1 kG . s/m2 = 9,806 N . s/m2 1 stooks = 10-4 m2/s 1 centistooks = 10-6 m2/s Dünaamilist viskoossust kasutatakse suure viskoossusega naftaproduktide iseloomustamiseks. Teda määratakse otseselt rotatsioonviskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse määramist kasutatakse
kohaselt mõjub liikuva vedeliku pinna pindalaühikule hõõrdejõud: τ= η * dv : dn kus dv/dn on kiiruse gradient (dv on kiiruse muutus eemaldumisel vedeliku kihiga risti olevas suunas kaugusele dn). Kinemaatiline viskoossus on dünaamilise viskoossuse ja tiheduse jagatis: ν=η : ρ. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis SI dünaamilise viskoossuse ühik paskalsekund (Pa * s); kinemaatilise viskoossuse ühikud on meetri ruut sekundi kohta (m2/s) ja stooks (St)/ sentistooks (Cst). 3 Kütuse passis näidatakse tavaliselt kinemaatilise viskoossuse väärtus. Kütuse viskoossust määratakse kas +20 või +50 kraadi juures (vastav märge tehakse kütuse passis). Naftaproduktide keemiline koostis on selline, et mida raskem on kütus seda kõrgem on viskoossus. Näiteid kasutatavate laevakütuste viskoosuste kohta: IFO- Intermediet Fuel Oil, IFO180 (CSt) – kerge kütus;
Ohutusnõudeid bensiini käsitsemisel. Esmane ohutus- Viskoossus -- õli tähtsaim omadus -- iseloomustab nõue bensiini käsitsemisel on tuleohutuseeskirjade range õliosakeste omavahelist seotust, s. o. õli voolavust. Vis täitmine, kuna bensiin on kergsüttiv vedelik ja ta leek koossust määratakse eriseadisega harilikult temperatuuril raskesti kustutatav. Bensiinileegi veega kustutamine annab 100 °C. Viskoossuse mõõtühik on sentistooks (cSt). Mooto vastupidise tulemuse -- tule levikuala hoopis suureneb. riõlide viskoossus on harilikult 6 . . . 11 (transmissiooniOli- Väiksemat bensiinituld saab kustutada vaiba või muu suu- del 10 . . . 15) cSt. Oli on seda parem, mida püsivam on ta rema riidetükiga kattes. Parimaid tulemusi annab süsihap- viskoossus temperatuuri muutumisel. Kuna viskoossus* pegaas-käsikustuti käsutamine
annaabi.ee 
