Kuidas vanasti lauldi
eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse.
Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel.
Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee
eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma. Edasi suurenes
meeste osatähtsus rahvaloomingu loomisel ja ka esitamisel. Need laulud jutustavad
päevamuredest, võitlus mõisnike ja pastorite vastu, olmemured jne. Naiste
repertuaar kaldub veelgi rohkem sentimentaalsustesse ja armuromantikasse.
Tekstidele avaldas tugevat mõju Saksa tõlkekirjandus: hüljatud armastus, kloostrid,
kuritegevus jne. Uuem rahvalaul võttis üle ka mitmed regilaulu omadused ja säilitas
need. Püsima jäid ka enamus regilaulu liike. Aga päris uueks sai olmelaul. Uuem
regilaul erines vanast ka vormiliselt. Siin koonduvad värsi read salmideks. Esialgu
levisid laulud suusõnaliselt kuulmise järgi. Edaspidi hakati neid trükkima ajalehtedes
ja laulikutes.