Hando Runnel
Alates 1970. aasta kogust „Avalikud laulud“ kujundas Runnel välja oma stiili ehk võttis
kasutusele rahvalaulu vormikeele. „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“
1972. aastal on külapoisist saanud ilmakodanik ning esimeste kogude rõõmsameelsus on
asendunud mõrudusega. Seda tunnetust süvendavad veelgi järgmised luuleraamatud „ Mõru
ning mööduja“ (1976) ja „Kodu-käija (1978) mille tundeskaala liigub tõsisest ja traagilisest
romantilise ja sentimentaalseni. Samas ei ole Runneli luule vihane ja vaenulik, vaid jääb
kõlama armastus kodu, kodumaa ja oma rahva vastu.