Anatoomia: meeleelundid ja nende funktsioon
Meeled
Meeled ja meeleelundid (organa sensuum):
Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning
tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus
meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel.
Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks
(informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast.
Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal.
Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka
suhteliselt nõrgad aistingud.
Haistmiselund (organum olfactus):
Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus
tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast
otsast väljub jätke).
Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...