“Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel”
Esimesed sellekohased
näited, kus on kasutatud isetoimivaid masinaid pärinevad 5000 aasta tagusest Hiinast,
kus ehitati mehaanilisi mänguasju ja orkestreid. Ka geniaalse kunstniku Leonardo da
Vinci loomingust leiame teatriga seonduvaid roboteid, näiteks kõndiv lõvi ja sõdur.
XX sajandi teine pool tõi kaasa robootilise kunsti integreerimise infotehnoloogia ja
muu tippteadusega. Esimese robootilise skulptuuri autor Edward Ihnatowicz
(1926-1988) kasutas oma teose ,,The Sensterit,, (1969-1970) liikuma panemiseks juba
arvutit.( http://en.wikipedia.org/wiki/Robotic_art ) Inglismaal tegutsev kunstnik
Stelarc tegeleb oma loomingus kehalisuse, keha piiridega ning nende mõistmisega
tänapäeva ühiskonnas. Ta kasutab oma keha lõunedina äärmuslikes kunstipraktikates
ning tema jaoks ei ole huvitav mitte futuristlik fantaasia vaid reaalsete võimaluste
katsetamine. Stelarci jaoks on kunstnik kui ühiskonna häirekell mille ülesandeks on