Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks
kihist, mis on võimalikult tihedas kontaktis elektronide transduktoriga. Üldjuhul
on bioloogilise protsessi muundamine elektrooniliseks signaaliks kõige
efektiivsem siis, kui kaugus bioloogilise reaktsiooni toimumiskoha ja
transduktsioonikoha vahel on minimaalne. Selle saavutamine on biosensorite
valmistamisel tihti ka kõige keerukam.
Milliseid biosensoreid on?
Tuntakse näiteks elektrokeemilisi, termokeemilisi ja optilisi biosensoreid.
Sensorelemendi töö aluseks on ikka bioloogiline reaktsioon. Edasise
transduktsiooni (reaktsiooni muutmisel signaaliks) tagajärjel mõõdetakse näiteks:
· voolutugevust (elektrokeemiline);
· elektroodide potentsiaalide vahet (elektrokeemiline);
· muutunud elektrijuhtivust, mis tulenes ioonide sisalduse muutumisest
reaktsiooni käigus (elektrokeemiline);
· reaktsiooni soojusefekti (termomeetriline);
· fluorestsentsi kustumist/teket (optiline).
Enim kasutatakse elektrokeemilisi biosensoreid.