Neil aastail rändas Remarque palju ringi, käis Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades, Türgis. Töö kõrvalt kirjutas ta oma esimesed jutud, luuletused, romaanid. Kriitikud ütlesid tema teoste kohta ,,Palju maailma valu ja vähe talenti" , tema keelekasutus hinnati kohutavaks. Miski ei suutnud teda unustama panna kogetud sõjaõudsusi; nendest kirjutas Remarque romaani ,,Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Saksamaal kujunes teos sensatsiooniliseks: lugejad võtsid vaimustusega vastu, natsionaalsotsialistid kuulutasid kirjaniku saksa rahva vaenlaseks. Seda bestsellerit müüdi üle 3,2 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning sellest tehti 1930.a. ka film. 1933. aastal Hitleri võimule tulles Remarque'i raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti Saksa kodakonsusest ilma. Remarque põgenes Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947.a kodakonsuse. 1948
kulla valmistamise viisi teada saada. Näiteks nimekas keskaja õpetlane Roger Bacon pandi inkvisitsioonikohtu otsusel 20 aastaks vangi sellepärast, et ta ei avaldanud kullaretsepti. Niisiis oli alkeemikutel põhjust olla kahekordselt ettevaatlik, sest sageli riskisid nad eluga või inkvisitsioonikohtu alla sattumisega. Idee muuta üht elementi teiseks ei olnud mitte populaarne ainult keskajal, vaid seda on püütud teha isegi 20. sajandil. 1924. aastal kujunesid sensatsiooniliseks prof. Miethe katsed, kes teatas, et on avastanud kulda elavhõbekvartslambist. Et perioodilisussüsteemis on kuld ja hõbe kõrvuti, siis arvas Miethe, et transmutatsioon toimus elektrivoolu toimel. Firmaga "Siemens" sõlmiti leping, mille järgi uurimistöödeks eraldati hiigelsummad, avastused pidi aga minema firma valdusesse. Lõpuks selgus, et kuld oli elavhõbedasse sattunud siiski väljastpoolt. Näiteks piisas sellest, kui katse käigus keegi
annaabi.ee 
