Hõreda pakisega ioonsetel dielektrikutel temperatuuri tõustes kaod suurenevad -------------------------------------------------------------------------------------------------- Amorfsetel ioonsetel dielektrikutel esineb kahte tüüpi kadude sõltuvusi. Esimest tüüpi kadude puhul ei sõltu kaod temperatuurist, kuid teist tüüpi kadude puhul kasvavad kaod temperatuuri tõustes oluliselt. Senjettelektrikutel ----------------------------------------------------------------
kasutatakse steatiiti, mis saadakse paagutades talki koos kaoliini ja baariumkarbonaadiga. Steatiit on nagu portselan, mis on tugevam ja kuumuskindlam. Kasutatakse madalpingeseadmetes ja kõrgsagedusisolaatorite valmistamisel. Kondensaatorkeraamikal on suurem dielektriline läbitavus, mistõttu saab valmistada väikeste gabariitide, ent suure mahtuvusega kondensaatoreid. Eriti suur dielektriline läbitavus on senjettelektrikutel, mis on ilma välise elektri mõjuta polariseerunud. Nende materjalide domeenides on kõik elektrilised momendid ühesuunalised ja domeenide ümberorienteerumine põhjustabki suurt dielektrilist läbitavust. Curie punktist alates kaovad senjettelektriku eriomadused. Senjettelektrikud leiavad kasutust elektro-, raadio- ja mõõttehnikas suurte mahtuvustega kondensaatorite valmistamisel. Elektreedid, piesoelektrikud ja vedekristallid on dielektrikud otseselt isoleermaterjalide hulka ei kuulu.
Väga kure on elektronpolarisatsioon, mis seisneb aatomi elektronide nihkumises tuuma suhtes (toimub "10"1 sekundi jooksul). Tahketes ioonvõrega dielektrikutes toimub ioonide nihkumine - ioonpolari-satsioon "10"lj sekundi jooksul. Dipoolpolarisatsiooni korral (10"6...10~10 sekundi jooksul) toimub dipoolide orienteerumine välja sihis. Struktuurpolarisatsiooni iseloomustab aine suuremate struktuuriüksuste pöördumine. Mõnedel dielektrikutel (senjettelektrikutel) tekib polarisatsioon iseeneslikult, mõnedel (piesoelektrikutel) mehaanilise deformatsiooni toimel. Mõnedel tugevasti polaarsetel isoleermaterjalidel esineb nn. elektreetpolari-satsioon. Taolised materjalid jäävad pärast välise, polarisatsiooni esilekutsuva mõju eemaldamist polariseerituks. Neid materjale nimetatakse elektreetideks (püsimagnetite elektrilised analoogid). uid laiema leviku saavutasid nad pärast II maailmasõda. Kui veel 50 aastat tagasi oli plastide
B) Dielektriku polarisatsioon tu gevam C) (Di)elektriline vastuvõtlikus D) Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks aines E) Ääretingimused dielektrikute lahutuspinnal F) Senjettelektrikud Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Kui tavalistel dielektrikutel on � suurusjärgus 10, siis senjettelektrikutel võib see ulatuda 10-tuhandeni või isegi 100-tuhandeni. Sellises aines kahaneb välja tugevus peaaegu nullini 12. Elektrijuhid elektriväljas a. Elektriväli juhi sees ja selle pinnal b. Elektrimahtuvus c. Kondensaator d. Laengutesüsteemi ja elektrivälja energia A) Elektriväli juhi sees ja selle pinnal B) Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse elektrilaenguna, mis tõstab
4.3 Senjettelektrikud ja piesoelektrline effekt. Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, mis on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nimetatakse doomeniteks. Kui tavalistel dielektrikutel on dielektriline läbitavus suurusjärgus 10 , siis senjettelektrikutel on see suurusjärgus 10000 - 100000 . Lisaks sellele võib polarisatsioon tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Nähtust nimetatakse piesoelektriliseks effektiks. Piesoelekter (piesein kreeka keelest ~pigistus) on elektrilaeng, mis tekib paljudes materjalides mehhaanilise surve korral. Sellisteks materjalideks on näiteks DNA, osad valgud (sealhulgas luudes olev kollageen), kondid, hammaste pealmised kõvad kihid, suhkur,
Prakti- vaadeldud kaoliigid. Ka tan väärtused võivad kas kasutavates vedelikes on lisandid peaaegu alati kõikuda väga suurtes piirides: neutraalsetel olemas. Kõige tavalisemad lisandid on niiskus ja -4 -3 materjalidel suurusjärgus 10 ...10 , polaarsetel tahked osakesed, kuna vedeldielektrikuid kasuta- -3 -2 10 ...10 , senjettelektrikutel ja ebaühtlase struk- takse tihti koos tahkete isoleermaterjalidega. Elektri- -2 tuuriga dielektrikuil u. 10 . Viimaste materjalide suh- väljas lisandid polariseeruvad ja kogunevad suure- teliselt suur tan väärtus on tingitud polarisatsioonist ma väljatugevusega piirkondadesse, moodustades ja osalahendustest. elektroodide vahel sillakesi, mis soodustavad vede-