Keskaeg
Sõda on ülehinnatud
rahvastiku ajaloolise tegurina, sest inimhulk sõdades oli väike. Lahingutes langenute hulk tühine,
pigem võeti vastaseid vangi, et neid perekonnale tagasi müüa. Nt otsustavates lahingutes on langeinud
rüütleid võib olla kümme. Sõjaliselt oli kasulikum laastamisretk, tappa talupoegi, põletada vili ja ka
laastamistööd ei tehtud suurel alal, sest sõjavägi polnud nii suur ja ka piirajatel polnud eriti midagi
süüa. Hiliskeskajal kujunevad senistega võrreldes rohkem tsentraliseeritud riigid, palga sõjaväed. Sõjad
võivad kesta pikemat aega, st seni kuni valitsejal raha jätkub. Maarahvale võisid rahuajad olla
hävitavamad kui sõjaajad, st lahtilastud palgasõdurite salgad rüüstasid külasid ja linnu.
Ajalooline keskaeg:
· Varakeskaeg rahvaarv püsiv või Euroopa hõredalt asuatatud aladel kahanev.
· Rahvaarvu kasvuperiood 10. - 13. saj, kõrgkeskaeg, rahvaarv kasvas 2 3 korda.
· 14
annaabi.ee 
