Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
kinnitasid. Me nägime, kuidas paavst 1222. a. keelas vägivaldseile mõõgavendadele kaelakohtu
pidamist. Paavst Gregorius IX-nda kirja põhjal 24. II. 1236 (U. B. 145) pidi vastristituil õigus
olema igal juhtumusel apelleerida piiskoppidele, kes neid pidid õiguse piirides kaitsma.
Rahuleping saarlastega a. 1241 määrab, et saarlased 1 kord aastas maksude võtmise ajal foogti
vastu võtavad, kes maavanemate nõu järele kohut mõistab (de seniorum terrae consilio
judicabit). 1255. a. lepingu järele mõistab ordufoogt kohut mihklipäevast kuni paastuni.
Väljaspool seda tähtaega mõistavad saarlased ise kohut maa õiguslikkude vaadete ja harjumuste
järele. Uute tähtsate määruste maksmapanekuks kohtus on maavanemate nõusolekut tarvis (U. B.
285). Semgallidega 1272. a. tehtud rahulepingu järele peavad foogtid kohut 3 korda aastas
,,Lätimaa ja Eestimaa õiguste ja harjumuste järele" (nach dem rechte und der gewonheit des
annaabi.ee 
