Atmo aersool: pinnasetolm neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Atmosfääri massiarv: mitu korda on päikesele suunatud ja sellega kaldu asuva, ühikulise 20-45%, elementaarne süsinik 4-18 (põlemisel), väävel 30-50, lämmastik kuni 30 ja kuni 20 orgaanilised ühendid . Atmosfääri üldine tsirkulatsioon ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0. Kiirguse nõrgenemist põhjustavad e. Globaalne õhuringlus. Ekvaatori lähistel soojenenud õhk tõuseb ja voolab pooluste suunas, jahe õhk liigub pooluste poolt otse ekvaatori poole. atmosfääris toimuvad neeldumised, hajumised ja peegeldumised, mille intensiivsus on omakorda funktsioon lainepikkusest. Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises (turbulents)
I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Massiarv (optiline mass) näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikega õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast õhusamba massist. Optiline mass Atmosfääri optiline mass ehk optiline massiarv m näitab mitu korda on mingisuguse nurga all kaldu asuva, ühikulise ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0: h tähistab Päikese kõrgusnurka, Z = 90 h Päikese nurkkaugust seniidi suunast (seniitkaugust). Sõltuvalt uuritavast probleemist on tasaparalleelne atmosfäärimudel kasutatav Päikese seniitkaugusteni Z = 60 . Suuremate seniitnurkade (horisondilähedasema Päikese) korral tuleb arvestada Maa atmosfääri sfäärilisust. 4.3. Päikesekiirguse jaotus maapinnal atmosfääri puudumisel
annaabi.ee 
