Litograafia
kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv.
18. sajandi lõpus leiutas Alois Senefelder (17711834) kiviplaadilt tõmmiste trükkimise
menetluse - kivitrüki ehk litograafia. Litograafia sünniaastateks olid arvatavasti 179698.
Alois Senefelder ei olnud tegelikult graafik, vaid näitleja, muusik ja luuletaja aga ta otsis
lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt noodikirjade paljundamiseks), kui olid
olnud senised.
1796. aastal trükiti Senefelderi poolt esimesed noodivihikud, neile järgnesid
koolilaulikud.
1799. aastal avas Senefelder Münchenis oma trükikoja.
Baieri õueraamatukogu direktor C. v. Aretin (17731824) otsustas 1807. aastal toetada
litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed joonistajaid (näiteks Johann Nepomuk
Strixneri ja Ferdinand Piloty) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni kunstikogud
sisaldasid rohkesti kuulsate meistrite teoseid, mida laiemale publikule võimaldas nüüd
annaabi.ee 
