Talupoegade elu keskajal
Neile toodi ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu
külge värvilisi linte.
·
Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes,
küüntes.
·
Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel.
·
Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks
komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid.
·
Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida
nende heakskiitu.
·
Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis
olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad.
·
Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel
surnuaiale toitu viia ja seal süüa.
·