Maailmakirjandus IV
Alfred de Vigny. pesuehtne romantik. Nii vorm kui kujundid vastavad romantismile. Kirjandusse tuleb 20ndatel.
Kirjutas luulet, romaane ja draamasid. Peamine motiiv on väljapaistva tegelase kannatused, st geeniuse piinad. De
Vigny on eksootikalembene ja tal nagu Lamartine'il esineb kurja jumala kujund, mis viitab ateismi kujunemisele.
Romantilistest teostes võib selliseid momente leida.
Cinq Mars sepistses prantsusmaal Richelieu vastu ja kes hukati.
G. P de senaucour üliromantiline.
Prantsuse autorid on pigem 19.sajandi omad. Romaan ,,obermann". Kuulub ka Wertherilaadsete romaanide
jadasse. Tal on ka muud luulet ja muid teoseid, aga kuna ta on eesti kirjanduses tekstidega mitteeksisteeriv, tuleb
tema puhul rääkida kõige olulisemast.
A de musset on ka suur romantik. Tema teostes on tuntav elulisus. Tema loomingus on palju eredaid isiksusi ja
kangelasi. Tema hoiakud teeb omapäraseks iroonia. Suhtub irooniliselt ka romantismi enesesse.
annaabi.ee 
