Muuhulgas toimus ka Itaalia linnastumine. Kuningate ajajärgust alates säilinud linnriiklik valitsemiskord ei sobinud enam provintside haldamiseks. Algas kodusõdade ajastu, mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid. Esimene keiser Actiumi lahing, 2. septembril 31 eKr, autor Lorenzo A. Castro, maalitud 1672 60 eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi; järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Peale Caesari surma sai pärast võitlusi ainuvalitsejaks Octavianus; 27 eKr tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle Augustuse tiitli. Varase keisririigi ajajärk Niinimetatud printsipaadi ajajärk 30 või 27 eKr 284 pKr. Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide (konsuli, tsensori, rahvatribuuni)
· Kodusõjad o Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused: Optimaadid, kes kaitsesid endiselt senati õigusi Populaarid, kes tuginesid pigem lihtrahva soovidele o 1.saj eKr puhkesid ülestõusud piirkondades, mis tahtsid oma õigusi laiendada o 82.a eKr kehtestas konsul Sulla diktatuuri (pärast surma kodusõjad jätkusid) o 60.a eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus senativastase liidu o Caesari ja Pompeiuse vastuolude tõttu puhkes kodusõda o pärast Caesari surma puhkes kodusõda Octavianuse ja Marcus Antoniuse tüli tõttu o 30.a eKr vallutas Octavianus Egiptuse (liitis selle Roomaga) · Suurimad piirid o Saavutas need 2.saj pKr o Apenniini ps, Kartaago alad, ida-Madekoonia, Hispaania, Portugal, Suurbritannia lõunaosa, Saksamaa, Austria, Sveits, Tsehhi, Balkanimaad,
annaabi.ee 
