Rooma
Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida
ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste
konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja.
Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks
ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka
tegevatest magistraatidest. Senaatoris olid ametis eluaegsed. Vabariigi lõpupoole ulatus
senaatorite arv kuni 600-ni. Senati kätte olid kogunenud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad:
välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks et
hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikel endil
puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma riigikord oli põhijoones aristokraatlik. Riiki juhtisid
magistraadid ja senat
annaabi.ee 
