Rooma ühiskond ja seisused
määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid.
Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole
senaatoriseisusest. Algselt loeti ratsanikeks neid , kellel oli jõukust hankida endale
ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise
vabariigi ja keisririigi ajal nimetati ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud rooma
kodanikke, paljud neist oli suurmaavaldajad. Erinevalt senaatoriitest tegelesid enamik
ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse või finansasjadega. Seetõttu said just neist
impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks.
Vabad mehed e. lihtrahva enamiku moodustastid linnade kästiöölised ja maal
elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka
proletaaride e. varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas
Roomas. Kõik nad olid Rooma kodanikud
annaabi.ee 
