Toitlustuskorralduse teadusartikkel
juba ühe tunnine ooteaeg. Suhtumine ja personali poolt pakutav teenindus oli kõigis
kaheksas stsenaariumis identne. Pool osalejatest said kirjeldatud olukorra, kus nad said
teada kindla ooteaja. Teine pool sai lugeda stsenaariumit, kus nad ei teadnud eeldatavat
ootaega.
Uurimusemeetod:
Uurimuse meetodina kasutati otsest klienditeenindust, erinevaid hüpoteese ning suures
osas teoreetilist baasi. Osalejatel paluti ette kujutada, et nad õhtustavad reede õhtul oma
lemmik restoranis. Iga senaario juures oli kaks gruppi, need kes said ooteaja
informatsiooni ja need kes ei saanud. Taastamiseks aeglase teeninduse osas, anti ühele
grupile tasuta suupiste ja teisele mitte ning viimases grupis said 100 osalejat tasuta
kupongi, kuid ülejäänud mitte. Viimane grupp sai nii suupiste kui ka sooduskupongi.
Erinevate teemade puhul oli osalistele antud ette päris elu stseen, et tulemused oleksid
efektiivsemad. Mitmekülgse analüüsi põhjal toodi välja erinevused gruppide vahel, need