Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
asundustes.Kultuurielu kandvateks jõududeks olid väljarännanud köstrid-
külakoolmeistrid67.Suuremates asundustes ehitati endale ikka rahvamaja, kirik või
palvemaja ja rajati lastele kool.Ainuüksi Oudovamaal oli 1904.aastaks 23 palvemaja (neist
viiele ehitati hiljem torn, mille tõttu neid kirikuks hakati nimetama) ja 17 köstrikooli 500
õpilasega.Pärast 1905.aasta revolutsiooni nõuti koolide lahutamist kirikutest ja loodi eraldi
semstvokoole, mida 1917.aastal oli Oudovamaal kuus.Mjasnikova Gora asunduses
töötasid köstri- ja sektsikool kõrvuti. Kus kooliõpetajaid väljarännanute hulgas ei olnud,
õpetasid kas lapsevanemad ise või vanemad õed-vennad nooremaid lugema-kirjutama,
ilmselt Piibli, katekismuse, kaasavõetud või hiljem kodumaalt järelsaadetud kirjavara
abil68.Kiriklike talituste jaoks polnud tavaliselt omade hulgast kirikuõpetajat võtta, nii
annaabi.ee 
