viljelusele. Tsivilisatsioonide algus langeb ühtlasi ühte metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskonna varanduslik kihistumine. Ühiskond on organiseeritud ja välja on kujunenud riikluse alged. Kirja kasutusele võtmine mängib väga suurt rolli riiklikus korralduses ning loob eeldused vaimsedeks tegevusteks. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud inimesed panid tähele, et metsikult kasvanud semmned ja viljad said küpseks ühel ja samal aastaajal. Inimesed puhastasid sobiva maalapi umbrohust ning kobestati muld, kuhu pandi seemned kasvama. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Maaviljeluse kasutamisele võtmisega ja koduloomade kodustamisega üheks oluliseks eeltingimuseks oli samuti inimese üleminek paiksele eluviisile. See tõi kaasa elanikkonna kasvu. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ning soodne pinnas oli hea vilja kasvatamiseks
mürgised ained, kuna neid on rakkudes sellised ained. Mükoriisa (taim ja seen) Taime kasu seene juurtest on see, et taim saab rohkem toitained ja vett , kuna pind kust ained saada on suurem. Seene kasu taimest saab toitained, kuna seen ise ei sünteesi neid. Neutralism mõjutamine puudub. Ressursid, millepärast konkureerivad: Taimed: valgus, mineraaltoitained, vesi(ainevahetuse tööks), kasvukoht, ruum, tolmendajad, paljunemiseks(linnud, loomad viivad semmned laiali) Loomad: toit(võib olla ka liigisisine ja väline), elupaik, elamistingimused, kaaslased(ainult liigisisene), vesi(sisene väline), valgus(kõigusoojased) K keskkonnakandevõime! (Neutralismi graafikud) Samasuguste ökoloogiliste tingimustega liigid ei saa püsivalt koos eksisteerida, üks tõrjub teised paratamatult välja. Genofond kaitseb ühe liiigi kõikide geenide kogum. Taimede poolest on dominant see, keda on kõige rohkem. Loomade puhul toiduahelas tähtsaim.