Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
Kriis mõjus üldkokkuvõttes riigile majanduse poole pealt puhastavana. Valitsus sekkus
majandusellu ja toetas kodumaise toorainete tootmist. Kui iseseisvuse algusaastatel
riigipoolne tööstuse arendamise kava puudus, siis pärast majanduskriisi edentati majandust
riikliku kava kohaselt. Töötute arv vähenes kiiresti ja tööstus tootis nüüd rohkem sise- kui
välisturu jaoks. Eesti eksportis peamiselt toidukaupu liha,peekonit ja muna aga ka
tekstiili,lina ja semmene väljavedu oli suur. Noorel riigil oli õnnestunud 20 aastaga üles
ehitatada täiesti arvestatav majandus, lahendada teravad probleemid.
Kultuur
Eesti Vabariigi kultuurielu oli erakordselt intensiivne. Iseseisvuse saavutamine mõjutas
positiivselt kõiki eluvaldkondi. Keskne osa rahvskultuuri hoogsas arengus oli riiklikul
kultuurpoliitikal. Kui esimestel vabadusaastatel oetati kultuuri arengust vaid riigi eelarvest
,siis 1925
annaabi.ee 
