Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
näitlejat, konkreetset tegelast või üldist lugu, kui palju pöörasid tähele konkreetsetele meediumitele
tähelepanu. Retseptsiooniteooria püüab etenduse vastuvõtuprotsessi üldistada.
e) Teatrisemiootika teadus teatri märkidest ja märgisüsteemidest. Teadvustati, et teater vajab uurimist
teatrina, omaette keelena, mitte kirjanduse illustratsioonina. Uurib teatrikeele eripära, mis seisneb lavateose
üksikosadeks liigitamises, esemete semiotiseerumises teatrilaval (st teatrimärk on mingi märk), iga
väljendusvahendi asendamises teise väljendusvahendiga teatris (st teatrimärk on mobiilne ja
polüfunktsionaalne).
f) Teatrifenomenoloogia kerkis esile 1980.90ndatel teatrisemiootika kriitikana. Teatrifenomenoloogia
keskendub sellele, mida laval näeme, tajutavale materiaalsusele, laval toimuva kogemisele. ,,Tagasi asjade
endi juurde