KAUR KENDER EESTI SKADAALSEIM KIRJANIK ELULUGU · Ta sündis 27. mail 1971. aastal, Tartus · Suurema osa lapsepõlvest elas ta Rakveres · Õppis Rakvere Reaalgümnaasiumis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis semiotika ja kirjandusteooriat ESIMESED SAMMUD KARJÄÄRIS Laialdase tuntuse pälvis Kender juba oma 1998. aastal ilmunud esikromaaniga "Iseseisvuspäev", mis tekitas kriitikutes vastuolulisi reaktsioone. Eelkõige hinnati seda uut tüüpi lähenemise tõttu kirjandusele ja see pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosaauhinna. Raamatut saatis ka suur müügiedu. TEOSED Yuppiejumal (1999)
Kursuse "Sissejuhatus semiootikasse" kohustuslik kirjandus: Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed.
annaabi.ee 
