Soome-ugri rahvakultuur
ja riigi sektoris, kuigi saamide esindatus seal pole kaugeltki piisav.
Koola poolsaarel elati sarnaselt Skandinaavia saamidele aastasadu jahi- ja kalastusega tegelevates kogukondades.
Põhjapõdrakasvatus oli suhteliselt hiline nähtus, mis levis Koola poolsaarele Finnmarki aladelt rahvastikurände
tulemusena. Üldisemalt võeti põhjapõdrakasvatus omaks alles 19. sajandil, pärast seda, kui metsikute põhjapõtrade
arvukus oli oluliselt vähenenud. Vaid Ponoi ja Semiostrovski aladel olid suured põhjapõdrakarjad levinud juba 19.
sajandi alguses. Tegevust laiendati suurperedele kuulunud maa-aladele, võttes kasutusele ühiskarjapidamise, mida oli
võimalik harrastada talvekülades elades. Enamikul koolasaami peredest olid kuni sajapealised karjad. Mõnes
kogukonnas, näiteks akkalasaami aladel, jäi siiski valdavaks kalapüük ning jahipidamine.
Koola saamide majanduslikule toimetulekule (eriti põhjapõdrakasvatusele) tekitas tõsiseid raskusi põhjapõdrakatku