Kultuuri uurimise alused, kordamisküsimused, Ott Karulin
Käsitledes kultuuri tegevusena on ta praktiline nende süsteemide realiseerimine või muutmine.
Me saame kultuuri võrrelda rituaalsusega, etenduslikkusega, õpitud käitumisega, argite või
pidulike toimingutega. Reguleeritud praktikate hulk, tähendusloome praktika. Tegevus on
protsessuaalne dünaamiline tähendusloome, kus kogemusi vahendatakse ja reegleid
kehtestatakse.
Enamasti kaldutakse kultuuri uurides lähtuda ühest või teisest käsitlusest. Filosoofilistes,
semiootilistes uurimustes on peamine rõhuasetus süsteemsel käsitlusel. Ajaloost lähtuvad
distsipliinid lähtuvad protsessidest ja tegevustest. Eristus on aga tinglik - kõik kultuurilised
praktikad on seotud süsteemse struktuuriga ja vastupidi.
4. Mil määral vastanduvad kultuur ja loodus?
[Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 24–26]
Prantsuse antropoloog Claude Levi-Strauss tõmbas piiri kultuuri defineerimisel selle olemuses
loodusest, 1950ndatel
annaabi.ee 
