Kirjandussemiootika
omakorda saada uuteks tuumadeks. Ootus on näiteks väga tugev funkts, allub
katalüseerimisele kõige rohkem, loogiliselt asub ootus 2 tuumfunkts vahel: ootuse
algus ja ootuse lõpp. Samas võib see distants olla lõpmatult pikk (Godot’d ootates).
Kui tekst võib hargneda, allub ta ka resümeerimisele, mille käigus vaheruumid
eraldatakse, säilitades tuumfunktsioonid (kompressioon). Jutustav tekst on tõlgitav, ei
kannata suurt kahju, teistesse semiootil süsteemidesse on tõlkimatud ainult jutustatuse
märgid (esimene, kõrgeim tasand).
Integratsiooniprotsess seisneb selles, et alamastmel üksteisest eraldi seisvad
elemendid integreeruvad jutustuse tasandil. (Greimasi isotoopia, mõtteline ühtsus mis
tekstis tekib. Sisemine isotoopia tekstis on sama laadi mis isotopism teksti ja konteksti
vahel.)
Iga integratiivne tasand annab oma mõtte edasi alamatele tasanditele ega võimalda
neil omatahtsi tantsida vaid determineerib vertikaalse telje