Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias
Selline tähendus on aga paraku kaunis sisutühi – esiteks jäävad ebaselgeks «kaasaegse» ajalised
piirid, teiseks on aga üsna keeruline koondada kogu viimaste kümnendite kirev kunstitegevus
ühe nimetuse alla.
Viimase sajandi võimsam relv on meedia – nii nn peavooluväljaanded, raadio- ja telekanalid kui
ka sotsiaalmeedia. Meediat tervikuna saaks ja tuleks palju paremini rakendada kaasagse kunsti
mõistmise jaoks. Nagu on väitnud semiootikaguru Juri Lotman (Lotman, 2000 (1969) ): „Meid ei
üllata asjaolu, et me ei mõista raamatut, kui see on kirjutatud keeles, mida me ei valda. Küll
oleme vägagi hämmastunud (ja isegi pahased), kui me ei saa aru kunstiteosest, mis on kas liiga
uudne või liiga vana.“
Mõistmine põhineb iseenda ja teise inimese erinevuste õigustamiseks rahuldavate selgituste
kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga