SEMIOOTIKA AJALUGU II
("Semiootika ja keeleF").
Spetsiaalne semiootika -- see on üksiku märgisüsteemi "grammatika", mis kirjeldab antud
kommunikatiivse fenomeni valda kui midagi, mida valitseb tähenduste süsteem. Iga süsteemi võib
vaadelda semantilisest, süntaktilisest ja pragmaatilisest vaatepunktist. Üldsemiootika (võrdub
keeleF.)uurib inimese märgistava/oznachivajushaja tegevuse terviklikkust, tema ülesandeks on üldise
kontseptuaalse karkassi arendamine. Põhitähelepanu on märgil ja semioosisel.
Kui Eco semiootilised huvid on Peirce märgisemiootika ja Saussure keelesemiootika vahel, siis tema
filosoofilised vaated on seotud eelkõige kultuuri poststrukturalistlike ja postmodernistlike
versioonidega. Eco loob dekonstruktsiooni semiootilise variandi, millele on iseloomulik ettekujutus
Kaose ja Korra võrdõiguslikkust eksistentsist ("Kaosmose esteetika"), mittestabiilsuse, pluralismi
ideaal.