Haridus Eesti kultuuris
Täiesti uudseks nähtuseks eesti rahvakoolide ajaloos kujunes Ataste seminar. See
omanäoline õppeasutus kätkes endas pestalozzilikke kasvatusideid, kool töötas 18 aastat.
1845. aastal avati koolmeistrite ettevalmistamiseks seminar vigala kihelkonnas Jädiveres.
Järgmiseks avati Kuuda seminar. Eestikeelsete õpperaamatute puudumise tõttu tekitas kogu
seminari olemasolu vältel raskusi pedagoogika ja metoodika õpetamine. 1873. aastast hakati
seminaristidelt nõudma peale põllutöö veel õppemaksu tasumist. 1876. aastast alates muudeti
vastuvõtt iga-aastaseks.
Lõuna-Eestis jõuti seminariharidusega koolmeistrite ettevalmistamiseni 1849.aastal, mil
Valmierast toodi Valka üle sealne köster-koolmeistrite seminar. Valga seminari juhtis Janis
Cimze. Sisseastumisel nõuti õpilastelt kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.