Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
Logos oli üks
Herakleitose mõtlemise keskseid mõisteid. Temast erinevalt käsitlesid stoikud logos`t aga maailma
eesmärgipärasuse algena. Alg-logos`est on stoikutel justkui kaks kirjeldust – füüsikaline ja teoloogiline.
Füüsikaliselt käsitletult esitatakse teda mõistusliku tulena, mis läbib kõike olevat. Nähtuste
mitmekesisuse kujunemine toimub stoikute järgi selliselt, et maailma logos`est valguvad välja “logos`e
seemned”, logoi spermatikoi (lad. k. rationes seminales), mis määravad iga üksiku asja loomuse.
Läbistades kogu maailma on logos kõikehõlmava maailmakeha loomuseks, tema ennastsünnitavaks
immanentseks jõuks ja looduslikuks seaduseks, mis juhib maailma arengut. Kõiges, mida me ümberringi
näeme, on teatud osa üldisest valitsevast logos`est, ja igas üksikus nähtuses on tema logos`e seeme selle
üksiku nähtuse struktuur, tema printsiip. Elusatel kehadel on selleks printsiibiks nende hing. Inimesel
annaabi.ee 
