Geneetiline anomaalia voib olla paritav, kuid voib olla ka mitteparitav. Paritavad anomaaliad on pohjustatud retsessiivsetest geenidest voi mitteletaalsetest geenidest, mistottu kahjulik geen voib uhest polvkonnast teise edasi kanduda. Mitteparitavad anomaaliad on tekkinud isendi ontogeneesi kaigus toimunud genotuubi muutuste tagajarjel. Kui selle tulemuseks on isendi viljatus voi hukkumine enne sugukupsuse saabumist (letaalse, subletaalse-, semiletaalse-, subvitaalse geeni tekkimine), siis muutunud geeni edasikandumine jargmistele polvkondadele ei ole voimalik, nt loote geenide kahjustumine teratogeensete tegurite toime tagajarjel. Mingis mottes voib siia hulka lugeda ka mutatsioonid, mis tekivad vanemisendi sugurakkude geenides, mille tottu defekt avaldub kull antud isendi jarglasel, kuid ei parandu edasi jargmistele polvkondadele. Geneetilisi anomaaliaid pohjustavaid geene saab jaotada soltuvalt fenotuubilisest avaldumisest jargmiselt:
20. Millised geneetilised anomaaliad on päritavad, millised mitte? Päritavad anomaaliad on põhjustatud retsessiivsetest geenidest või mitteletaalsetest geenidest, mistõttu kahjulik geen võib ühest põlvkonnast teise edasi kanduda. Mittepäritavad anomaaliad on tekkinud isendi ontogeneesi käigus toimunud genotüübi muutuste tagajärjel. Kui selle tulemuseks on isendi viljatus või hukkumine enne suguküpsuse saabumist (letaalse, subletaalse-, semiletaalse-, subvitaalse geeni tekkimine), siis muutunud geeni edasikandumine järgmistele põlvkondadele ei ole võimalik. Selle näiteks võib tuua loote geenide kahjustumise teratogeensete tegurite toime tagajärjel. 21. Letaalgeen. Letaalgeenideks nimetatakse geene, mis põhjustavad isendi surma enne tema suguküpsuse saabumist. 22. Penetrantsus. PENETRANTSUS- teatud geenile vastava tunnusega isendite proportsioon seda geeni omavate isendite hulgas. 23
annaabi.ee 
