tulemusena tugevalt kahjustunud, minetanud oma produktiivsuse ja muutunud inimtekkelisteks kõrbeteks. Seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. Kaua on vaieldud ~5~ kõrbestmise põhjuste üle, sest kõigi maakera kõrbete teket ei saa seletada kliimateguritega. kuigi kõrbestumise põhjuste kohta on vähe andmeid, arvatakse, et umbes kuuendik kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kuivad ehk ariidsed ja poolkuivad ehk semiariidsed alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km2: seal on taimkate vee puduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Elupaikade killustumine Lisaks otsesele hävitamisele on varasemad ühtlased ja suured elupaigalaamad praegu sageli jagatud väiksemateks tükkideks, mida eraldavad maanteed, põllud, linnad ja paljud teised rajatised. Elupaikade killustumine (habitat fragmentation) on protsess, mille käigus suured ja
Kanalite ehitus tõstab põhjavee taset, tõusev vesi toob kaasa mullavees lahustunud soolasid. Hinnanguliselt kannatab 2050. aastaks sooldumise all 65% niisutatavast maast. Kõrbestumine Kõrbestumise algust märgib kuivusest põhjustatud toodangu langus vähemalt 10%, 10...25% toodangu langust näitab mõõdukat 25...50 % tugevat ja üle 50% langus eriti tugevat kõrbestumist. Kuivad e. ariidsed ja poolkuivad e. semiariidsed alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on ca 8 milj km2 seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikult on kõrbed levinud seal, kus vee potentsiaalne aurumine ületab sademete hulga. Tõelistes kõrbetes jääb sademete aastasumma väiksemaks kui 100 mm. Praegu kõrbestuvad kõige enam päriskõrbetega piirnevad kuivad (sademeid 100...250 mm) ja poolkuivad alad (250...500 mm sademeid aastas). Troopilises vööndis on 7
annaabi.ee 
