Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
laenumeestega ning alamatega aidaku ka ordule soodsaid kindlustusi ehitada vaenlaste jultumuse
vastu (contra insultum hostium, U. B. 350).
Kui sakslastel viimaks korda läks suure mitmeaastase jõupingutuse järel kurelasi jälle alla heita,
võeti rahulepingusse muu seas määrus, et need, kes ristiusust on taganenud, peavad siis, kui ordu
paganate vastu lossi (ein hus) ehitab, üks kuu seal omal kulul teenima (U. B. 405, a. 1267).
Semgallisid kohustab 1272. aasta leping lossi ehituse- ja teedetegemistöödele (U. B. 430).
Nii näeme, et sel ajal oli lossisid ainult piiskoppidel ja ordul, et neid ei olnud veel mitte iseäranis
palju, nad pidid esmalt vastristituile kaitset andma, siis aga kõige pealt ordule, et nende
ehitamine oli veel suurte raskustega ühenduses. Pärismaalaste omad kantsid etendasid veel
teatavat osa. Kurelastel oli veel 1260-1267 palju kantsisid, mida ordul tuli suurte jõupingutustega
annaabi.ee 
