Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu
liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Liivimaalaste väe
põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed. Liivimaalased said lahingus lüüa ja
olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Sellega itta tung ei lõppenud, kuni 16.
sajandini alguseni korraldasid liivlased sõjakäike Venemaale. (Histrodamus, 2018)
Mitmeid aastaid toimusid lahingud Kuramaal ja Semgallias kuid 1267. aastal vallutas Liivi
ordu Kuramaa. Valdavalt said piiskopid 2/3 maast endale siis seekord läks teisiti, Kuramaa
piiskop sai kolmandiku ja ordu ülejäänu maast. Kuramaa alistamine oli niivõrd tõhus, et tänu
sellele sai Liivi ordu suunata peamised pingutused Semgallia vastu, mis näitas ainsana veel
vastupanu, leedulaste kõrval. Aastat 1291 võib pidada Liivimaa ristisõja lõpuks, sest siis
langes ka suur osa Semgalliast Liivi ordu võimu alla. Need semgallid, kes kristlaste
annaabi.ee 
