Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
pädevatest ja õige maailmavaatega õpetajatest ja purustamata
koolihoonetest. Probleemi teravdas õpilaste arvu kiire kasv. 1944. aastal oli
rahva- ehk algkoolides ja keskkoolides 108 000 õpilast, aga 1947. aastal juba
147 200. Pärast seda kasv stabiliseerus.
Esimesed seitse kooliaastat olid kohustuslikud ja tasuta, aga
keskhariduse hankimine oli esialgu tasuta ainult tööliste ja talupoegade
lastele, alles 1956. aastal jäeti semestrimaks ära kõigil õpilastel.
Kolmes Balti liiduvabariigis kestis alg- ja keskkool aasta võrra kauem kui
mujal Nõukogude Liidus ehk 11 aastar, sest vene keele õppimine
algõpetusest peale võttis rohkem aega. 1958. aasta koolireform pikendas
õpiaja kogu Nõukogude Liidus 11 aastani, sama pikaks kui Balti
liiduvabariikides, aga 1964-1965 vähendati õpiaega kogu Nõukogude Liidus,
ka Balti liiduvabariikides, kümnele aastale. Balti liiduvabariikidest tulnud
annaabi.ee 
