väina, mille peal ujub paat mehe ja lastega, nende kõrval on kinnitatud mitu samasugust paati. Tagaplaanil on majad ja hooned, mis näivad olevat tehasehooned, mis seletaksid selle teose pilvede erakordset kuju. Tema tööd on eripärased sellepärast, et ta jätab taustal näha esialgse taiese värvi, mis toob piirjooned hästinähtavalt esile. Tema teosed jätavad üldiselt sügava mulje oma erakordse maalitehnika tõttu. Teine teos, mis mulle silma hakkas, oli Aleksandr Semenovi maal ,,Õpetaja". Sellel oli esiplaanil kujutatud Kristust, kellel pea ümber okastraat, ja tagaplaanil risti, kusjuures Kristust oli kujutatud tugevalt ja tumedalt, samas kui rist oli habras ja heleda tooniga. See maal oli silmapaistev oma tehnika poolest, mis erines teistest täielikult. On kasutatud kortsutamistehnikat taustal, mis valgub kollasest üle punakaks. Tähelepanu väärib ka selle teose raam, mis oli, erinevalt teistest selle galerii töödest, kahekordne
ka karistada. Õigeusu levikuga on usk vee jumalikkusse hääbunud. Hakati uskuma veestiihia imettegevatesse omadustesse. Veest sai ka oluline kiriklike rituaalide atribuut, eriti pühad olid puhtad külma vett purskavad allikad, mille juurde oli traditsiooniliselt kohane ehitada kabel ning pühendada see mõnele pühakule või Jumalaemale. Mõned pühad allikad ja järved on säilinud tänini, näiteks Venemaa Novogrudka (Svitjazi järv) või Semenovi linnades (Svetlojari järv) ( 1995: 34-39). Komme kummardada allikatele ja ehitada nende äärde ehitisi eksisteeris ka eestlaste esivanematel. Nad uskusid, et eluallikad annavad noorust ja tervist, silmaallikad ravivad silmahaigusi, ilmaallikad soodustavad ilmamuutust (Eisen 1996: 62). Allikad, mis tulid kingu alt, olid Maaema üsast sündinud ning seega pühad, omasid oma allikahinge, kuulsate allikatele
annaabi.ee 
