Eesti uusaeg
Sealt
oli võimalik saada leanu pandi tagastusel ( pant oli tavaliselt mõis), nende laenudega
hakati 19 saj ka mõismaajandust suursti ümber korraldama.
Lisaks õigustele oli mõisnikel ka kohustusi- eestkostekohustus- peamine sisu oli see, et
ikalduste/näljahädade korral pidi mõisnik talupoega kuidagi toetama. Tekkis 18 saj vältel.
1763 kehtestati nõue, et igal mõisal pidi olema vajalik viljavaru, et ikalduse puhul oleks
vüimalik talurahvale jagada semenevilja.
Talumajandus- 18 sajandi lõpuks oli kokku umbes 40 00 talu. Talud jagunesid ka
erinevateks alaliikideks:
Adratalu. -Tavaline talu, mis talupojal oli. Maa majanduslik kandevõimet hinnati
adramaades.
Talurahvas ise jagunes Külarahvaks (pererahvas- moodustas külarahavst ligi poole,
sulasrahvas ja vabadikud) ning Mõisarahvas (need talupojad, eks olid mõisasteenistuses).
Talurahva eliid moodustasid erinevate kindlaste ametite pidajad tavaliselt, ntks sepad,
möldrid ja körtsnikud
annaabi.ee 
